Transmissioonelektronmikroskoop

Transmissioonielektronmikroskoop ehk läbivalgustav elektronmikroskoop ehk läbivkiirguse elektronmikroskoop (transmission electron microscope, TEM) on mikroskoop, mis võimaldab kujutise saada tänu uuritavat proovi läbivale elektronide voole. Üliõhukest lõiku läbivad elektronid interakteeruvad viimasega, tekib kujutis, mida fookustatakse ja suurendatakse ning projitseeritakse fluorestseeruvale ekraanile, fotoplaadile või digikaamera sensorile.

TEM võimaldab saavutada oluliselt tugevama suurenduse kui valgusmikroskoobid tulenevalt elektronide väikesest lainepikkusest. Tänu sellele on võimalik uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud TEM-i üheks oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsikaharudes, kuna selle pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viirusi kui ka materjalide peenstruktuure.

Esimese transmissioonelektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. 1933 ületati valgusmikroskoobiga saavutatav võimalik lahutuvus ja 1939 jõudsid nad esimese tööstuslikult tootetava TEM-i ehitamiseni.

TEM-i põhjal on välja töötatud ka täiendavaid tehnikaid (STEM, HRTEM jt), mille abil on võimalikuks saanud tehnika veelgi mitmekülgsem kasutamine ja struktuuride uurimine, mida teistel viisidel ei ole mingil moel võimalik teha.